Mine sisu juurde

Spinn (propaganda)

Allikas: Vikipeedia
USA 45. presidendivalimiste aegne konverentsiruum

Spinn[1] või spinnimine[2] on poliitikas, suhtekorralduses ja vähemal määral äriettevõtete kommunikatsioonis kasutatav propaganda vorm, mis püüab mõjutada avalikku arvamust mõne sündmuse, organisatsiooni või avaliku elu tegelase kohta tõde väänates. Kui traditsioonilises suhtekorralduses ja reklaamis võidakse faktide esitlemisel kasutada loomingulist lähenemist, siis spinn viitab silmakirjaliku, petliku ja manipuleeriva eesmärgi olemasolule.[1] Spinni kasutatakse tavaliselt sündmustel või situatsioonides, mida peetakse ebasoodsaks või potentsiaalselt kahjulikuks mõne toote, brändi või isiku mainele.

Sageli seostatakse spinni ja pressikonverentse (eelkõige poliitilisi pressikonverentse), seega kutsutakse ruume, kus konverentse peetakse, ka "spinn-ruumideks".[3] Suhtekorraldajad, küsitluste läbiviijaid ja meedia nõustajaid, kes loovad petlikke või eksitavaid sõnumeid, võib nimetada "spinndoktoriteks" või "spinnmeistriteks".

Tavaline spinnimise taktika kujundab ümber sündmuse või küsimuse arusaama, vähendades negatiivset mõju avalikule arvamusele. Näiteks, ettevõte, mille populaarsest tootest leitakse turbevigu, võib olukorra ümber kujundada, kritiseerides oma konkurendi toodete ohutusnõuetele vastavust või rõhutades selle tootekategooriaga juba kaasnevate riskide olemasolu. Selleks võidakse kasutada tabavat loosungit, mis aitab panna avalikkust uskuma ettevõtte subjektiivset seisukohta, võimaldades seeläbi juhtida tähelepanu toote negatiivsetelt külgedelt eemale. [4]

Spinnimine nõuab kogemust, mistõttu kasutatakse selleks spetsialiste – meedianõunikke ja -konsultante. Suurimad ettevõtted palkavad selleks otstarbeks kommunikatsioonivaldkonna eksperte. Kui algselt peeti erasektorit spinni kasutusalaks, siis 1990.–2000. aastatel hakati poliitikuid ja nende meeskondi oponentide poolt süüdistama petliku spinnitaktika kasutamises avaliku arvamusega manipuleerimiseks. Poliitiliste spinnivõtete hulka kuuluvad uue, potentsiaalselt negatiivse info salgamine või selle avaldamine tööpäeva lõpus või viimasel päeval enne pikka nädalavahetust; oma tööandja või oponeerija eelnevatest kõnedest tsitaatide valikuline väljatoomine, jätmaks muljet, et ta propageerib teatud seisukohti; halvustava valeinfo lekitamine vastase kohta. [5]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Nagu Larry Tye kirjeldas oma raamatus "The Father of Spin: Edward L. Bernays and The Birth of Public Relations", suutis Edward Bernays, üks suhtekorralduse pioneere, aidata 20. sajandi Ameerika tubaka ja alkoholi ettevõtetel kasutada taktikaid, mis muutsid teatud käitumist sotsiaalselt vastuvõetavamaks. Tye väidab, et Bernays oli enda tehtud propagandatöö üle väga uhke.[6]

Informatsioonitehnoloogia arenedes on spetsialistid nagu Joe Trippi edendanud teooriat, et kaasaegne aktiivsus internetis toob kaasa poliitilise spinni lõpu. Selle teooria kohaselt suudetakse interneti laia leviku tõttu esitada vastulause igale seisukohale, mille spinndoktor[2] välja mõtleb ning see viib paratamatult spinni efektiivsuse vähenemiseni.[7]

Spinnimisvõtted

[muuda | muuda lähteteksti]
Bill Clintoni kõne, mis lõpeb presidendi kommentaariga Monica Lewinsky skandaali kohta. (6:20) 26. jaanuar 1998

Spinnimisvõtete hulka kuuluvad:

  • Valikuliselt faktide ja tsitaatide esitamine soosimaks ühte kindlat seisukohta. Näiteks farmaatsia ettevõte võib illustreerivalt esitada kaks katsetust, kus nende toode saavutab positiivse tulemuse, heites kõrvale sajad ebaõnnestunud katsed. Poliitiku jaoks töötav personal võib valikuliselt välja valida lühikesi tsitaate poliitiku kõnedest eelnevate aastate jooksul, kus kandidaat näib toetavat mingit seisukohta.
  • "Mitte-eitus eitus" on mingi süüdistuse või väite ümberlükkamine kasutades eitust, kuid eitatakse väidet ebatäpselt ehk süüdistuse eitus ei ole otsesõnu ebatõene. BBC ajakiri toob selle näitena välja Bill Clintoni 1998. aastal esitatud ütluse "Mul ei ole olnud seksuaalsuhteid selle naise, preili Lewinskyga". Clinton ei eitanud, et suuseks aset leidis; teatud juriidilise määratluse kohaselt ei hõlma mõiste "seksuaalsuhted" suuseksi.[8]
  • Väite esitamine vabanduse vormis, kuid samas kahetsust väljendamata. Levinud poliitikas ja suhtekorralduses.
  • Enda distantseerimine ebaõnnestunult lahendunud situatsioonist, mille puhul proovitakse viia tähelepanu kõrvale isikust, kes olukorra raames vigu tegi. Grammatiliselt kasutatakse kaudset kõneviisi. Selle musternäide on lause "tehti vigu". Kõneleja ei tunnista isiklikku süüd, kuid ei süüdista ka mitte kedagi teist.
  • Väite sõnastamine viisil, mis eeldab tõestamata väiteid või vältides küsimust. [9]
  • “Halbade uudiste matmine”: ebapopulaarse informatsiooni teatamine ajal, mil meedia keskendub muudele uudistele. Mõnel juhul on valitsused avalikustanud vastuolulist teavet suvistel nädalavahetustel, vältimaks ulatuslikku meediakajastust. Lisaks on ebapopulaarseid uudiseid tahtlikult teatatud ühes positiivsete uudistega. [5]
  • Tahtlik kõrvalejuhtimine on valitsuse strateegia, mil uudis lekitatakse eesmärgiga piirata mõne teise, negatiivsema uudise kajastust. [10]
  • Osalise tõese informatsiooni avalikustamine, kui valed tulevad ilmsiks. Eeldatakse, et publik ei sukeldu sügavamale teemasse. [11][12]
  • Teatud ajakirjanike premeerimine uudislugudega. See on strateegia, kus poliitikud valivad neile sobivaid ajakirjanikke, kellele nad jagavad informatsiooni uudislugude tegemiseks. Briti endine peaminister Harold Wilsonil oli Rodeesia kriisi ajal nimekiri ajakirjanikest, keda ta usaldas kirjutama uudiseid kooskõlas valitsuse vaadetega. [5]
  • Ligipääsu piiramine meediaallikatele, mis kajastavad uudiseid vastuolus spinndoktorite vaadetega.[13]

Ettevõtted on aastaid kasutanud võltsitud või eksitavaid kliendihinnanguid, töödeldes või spinnides kliente, kajastamaks tegelikkusest oluliselt positiivsemat kliendikogemust. Võltsitud klienditagasisidega vaevleb teiste hulgas reisileht TripAdvisor, mis on raskustes hotellide fabritseeritud tagasiside takistamisega.[14]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 Propagandasõnastik: spinn. Propastop
  2. ↑ 2,0 2,1 spinnimine (e-keelenõu). Eesti Keele Instituut.
  3. ↑ Michael, Powell. [https://www.nytimes.com/2008/02/22/us/politics/22scene.html
  4. ↑ Chiara Valentini (jaanuar 2016). "Spin Doctoring". The International Encyclopedia of Political Communication. Vaadatud 31.12.2019.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 Gaber, Ivor (1999). "Government by spin: an analysis of the process". Contemporary Politics. 5 (3): 263–275.
  6. ↑ Stauber, John and Sheldon Rampton. "Book Review: The Father of Spin: Edward L. Bernays & The Birth of PR by Larry Tye," PR Watch (Second Quarter 1999). Vol. 6, No. 2.
  7. ↑ Branigan, Tania (13. juuni 2007). Internet spells end for political spin, says US web guru. The Guardian.
  8. ↑ "When is a denial not a denial?". BBC News. 19.04.2017. Vaadatud 31.12.2019.
  9. ↑ Staff. "Are these examples of political spin? ". BBC Learning Zone. Clip 7265. 2013.
  10. ↑ Weissman, Jerry. "Spin vs. Topspin". The Huffington Post. 19.06.2009
  11. ↑ Victor Marchetti (August 14, 1978) The Spotlight
  12. ↑ "720 F2d 631 Hunt v. Liberty Lobby Dc". OpenJurist. 28.11.1983. Vaadatud 13.07.2016.
  13. ↑ Peter Oberne (1999). Alastair Campbell: New Labour and the rise of the media class. London: Aurum.
  14. ↑ PA Media (06.09.2019). "TripAdvisor is failing to stop fake hotel reviews, says Which?". The Guardian. Vaadatud 31.12.2019.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Spinn_(propaganda)&oldid=6436957"